Sädemeid Taevast

Kui valge paberleht, mis keerlemas tuules.
Nõnda vähe on loogikat ka armastuses.
See on tuttavalt valus, kui hammustaks huulde.
Kompromisse ei talu ja ootusi ei loo.

Sädemeid taevast
langemas Maale on tähisel ööl.
Põlevad tunded me sees
heleda leegina.
Kuid homseks jääb tuhk sellest alles me teel.
Naeratan nukralt vaid ja läen.

Milliseid radu käib me armastus vahel?
Kas üksinda hulkuma me jätsime ta nüüd?
Laseme tuppa tal astuda jälle,
las ütleb veel "Tere" enne kui kord kaob.

Sädemeid taevast
langemas Maale on tähisel ööl.
Põlevad tunded me sees
heleda leegina.
Kuid homseks jääb tuhk sellest alles me teel.
Naeratan nukralt vaid ja läen.

Kui vaikus kord me vahelt kaob
ja mind kuulata võid.
Annan võimaluse muuta kõik.

Sädemeid taevast
langemas Maale on tähisel ööl.
Põlevad tunded me sees
heleda leegina.
Kuid homseks jääb tuhk sellest alles me teel.
Naeratan nukralt vaid ja läen.