Ära pahanda

Veel siin elan ja armastan
Veel siin igatsen ootan ja loodan
Palun ehk jõuan veel muutuda
Seegi õhtu mul minna võib kaua
Nädala lõppedes parkunud käed
Hoiavad pudelit töömehed, näed
Ja töökoja seinal postrite pealt
Mu unistus kaasa ei võta mind sealt

Kui tulen on pime
Mu aknad kustunud pilk
Tean ärkvel veel oled
Nii tuttav see pilt
Lastetoa uks on suletud unne
Sa enam ei küsi mida ma tunnen

Olen elanud armastanud ma
Kurvastanud
Iseenda pärast sinu pärast ahastanud ma
Vasta mulle kallis
Mis on minust saand
Ja koju (kui) jõudes sa ära pahanda

Veel siin elan ja armastan
Veel siin igatsen ootan ja loodan
Palun ehk jõuan veel muutuda
Seegi õhtu mul minna võib kaua
On hilja, olen ajale jalus
Ka surra ei taha kuid elu on valus
Kõik lõppeb ja algab ja kordub siis taas
Meist tühjuses porised jäljed on maas