Palavik

tuled vaikselt läbi udu läbi udu maja poole
akna alla seisma jääd ja mulle naeratad

annan ennast päriselt su päriselt su häässe hoolde
paned oma puhta käe mu pääle

ei minu vaev mind nõnda enam piina
jahtuvad tähed ja kuu
annad mulle valgest kruusist juua
põleb palavikus suu