Meri Ja Maa

Paisub purjedes
põhjamaa pakase ramm.
Raiub rajuvees
teed kangete kaimude summ.

Rassib aledel,
põldude rammu täis rüpp -
ootab kirivööd
öömetsade süledes hütt.

Päev viib merele
äkete lõhna ja muld'.
Öö, peal põldude,
veab tõrvase võrgu, täis tuld.

Tormide soolasvas tuules sa aimad -
kaugete kallaste õhtune loit.
Julgete vendade meeled on varmad;
meid tervitab võõramaa päevade koit.

Heiijah! Mees künnab merda -
vammus, magusahajune leib.
Heiijah! Veab viljapäid mõrda
särjesoomuste lõhnane neid.